Kõrvitsa püha

Halloweeni juures meeldivad mulle kõrvitsalaternad ja erinevad vahvad koogid-tordid. Nii et minu jaoks on see kõrvitsa püha :).
Kui muidu olen viimastel aastatel teinud pigem soolast kõrvitsavormi või keetnud kõrvitsamoosi, siis sel korral otsustasin teha magusa kõrvitsa. Käin ju koolis ja harjutama peab...

Ostsin kõigepealt korraliku ümmarguse keeksivormi. Küpsetasin selles ühe heleda ja ühe tumeda biskviidi. Kooki kokku pannes panin erivärvilisi biskviite vaheldumisi. Vahele läks kohupiim ja mustikad - lihtsuse võlu. Ja katteks oranz martsipan.
 Elus esimest korda rullisin martsipani. Sain hakkama küll. Koogi katmine nii lihtsalt ei läinud. Aga nagu mul kombeks, enne teen ja siis uurin raamatuid või vaatan videosid. Kui oleks vastupidi teinud, oleks ilmselt lihtsamalt läinud. Aga hakkama sain ja esimese korra kohta on täitsa enam-vähem. No tegelikult, kui valmis sai, oli ikka väga hea tunne. Aga jah, arenguruumi on. Maitse oli väga hea - jäi mõnusalt mahlane ja kohupiimane.
Martsipani rullimise võtan teinekordki ette, seda tahan kindlasti harjutada ja selgeks saada. Ja siis kunagi ehk lillekesi jms voolida. Martsipan üks minu suuri lemmikuid. Loodetavasti meie koostöö ikka sujub :).

Pärmi-lehttaigen vol 2

Alla ei anna. Nädal hilejem uus katse. Õnnestus! Taigen jäi kohe alguses mõnusam, või kippus natuke küll taigna vahelt välja pressima, aga suutsin seda kõike siiski ohjeldada. Oleks võinud paremini kerkida, aga ma olen siiski rahul. Ma pole kunagi enne eelmist ja tänast korda teinud ise pärmi-lehttaigent, nii et peaaegu
õnnestumise puhul võiks ju ometi rahul olla.
Tegin taigna pooleks - poolest tuli stritsli laadi kapsapirukas ja teisest poolest õunalootsikud. Maitselt olid mõlemad head, küpsenud taigen toredasti krõbe ja natuke leheline ikka ka. Aga jah, kerkida oleks võinud paremini ning lehelisust oleks ka rohkem tahtnud.

Pärmi-lehttaigen

Pärmitaigen õnnestus, kihitamine ka, nüüd siis aeg ette võtta pärmi-lehttaigen. Ma sellist mängimist ja lõputut rullimist väga ei armasta. Ja tulemus käes :). Esimene pärmi-lehttaigna tegu lõppes nii: 

Taigen oli juba alguses kuidagi kõva ja siis jätsin ma kihitades selle korralikult jahust puhtaks pühkimata ning või hakkas igalt poolt välja tulema. Ja prügikastis see hunnik lõpetas.

Et mitte väga kurvaks jääda, tegin portsu kõige tavalisemat sõbralikku pärmitaigent ning sellest kaks poolpikka saia ja ühe väiksemat sorti kringli. Kringli sisse läks üks külmkapis olnud keedetud kondenspiim ja jõhvikad. Tahtsin ka teistmoodi "voltimist" proovida - ehk siis rullisin kringli kokku ja lõpuosast punusin patsid ümber. Maitse oli hea, kuid kringel ei kerkinud sel korral väga hästi ja taignakihid olid õhukesed. Pealt jäi ka pisut kõva.
Saiad seevastu jäid väga pehmed ja mõnusad - üks oli juustuga ja teine täitsa tavaline sai, millele jahvatasin pipart peale. No mul ikka peab seda vürtsi elus ja söögis olema.

Muretaigen

Muretaigen on minu jaoks alati olnud pigem magus - koogipõhjaks või siis mingi küpsise-laadsed väiksed priukad.
Koolis tegeima aga muretaigna lihapirukaid. Olid omamoodi maitsvad. Proovisin kodus ka. Eelkõige huvitas, kas saan taigna nii mõnusa ja elastse, et seda üldse korralikult rullida saaks. Õnnestus. Panin pirukasse sinki ja juustu. Jäid krõbedad, aga ehk pisut kuivad.

Saime koolist ka toreda lehe erinevate "voltimis-tehnikatega". Jupile taignast puistasin kaneeli ja suhkrut ning tegin neist liblikad. Need nägid nii toredad välja ja mulle maitsesid ka. Hästi kõrbedad ning see alati toimiv kaneeli-suhkru kooslus. Olen rahul

:).