Kuidas kõik algas...

Suur maiasmokk ma pole, kuid maitsvad kodused koogid on mulle alati meeldinud. Ja alati on meeldinud mulle neid ise teha. Suured lemmikud on kõik, mis sisaldavad rabarberit, õunu ja kohupiima. Ja sefiiritort. Viimast olen ühel korral proovinud ise teha - tuli täitsa söödav, aga sefiir see asi seal tordi peal ei olnud. On üksikud koogid, välja kujunenud lemmikud, mida olen teinud mitmeid kordi. Üldjuhul võtan ikka mõne uue retsepti ette. Ja nii ma siin siis küpsetan.

Vahel mõnda asja ise ei märka ja keegi peab ütlema ning tõuke andma. Ka mulle ütles armas sõbranna, et sa võiksid minna ja õppida... Mulle hakkas see mõte kohe meeldima. Loomulikult leidis "keegi" minu peas mustmiljon vabandust, miks see võimalik pole ja milleks seda kõike üldse vaja peaks olema... Ühel hetkel sain aru, et kaotada pole midagi. Viisin paberid kooli, käisin vestlusel. Oi seda rõõmu pärast vestlust. Nii hea oli olla. Kõik tundus väga-väga õige. Ja kooli mind vastu võeti. Aga see "keegi" minu peas oli ka järjekindel - nüüd hakkas ta leiutama muid variante, miks ikka ei õnnestu kooli minna. Sel korral olin mina tugevam ja kooli ma läksin.

Olen Kuressaare Ametikooli kondiitri eriala õpilane. Ilmselt olen seni tundnud samasugust elevust oma päris esimesel koolipäeval. Oi, ja kui tore oli käia koolivihikut ostmas. Valisin ikka pikalt ja hoolega - mul oli kindel nägemus oma vihikust. Kondiitri õpilase vihik peab ikka olema kookide ja tortidega. Sain!


  Haa, ja koolis käies ööbin õpilaskodus. Üks kord on ikka esimene kord :).

Saaremaal on tore käia ja hea olla - seal nii kenad inimesed kõik. Esimene kooltsükkel on läbitud. Grupikaaslased ja õpetajad - kõik on väga toredad. Ja tõesti, see kuidagi rahulikum ja sõbralik olemine seal saarel. Saarlased on väga muhedad. No ja see saaremaa-keel jääb nädalaga ikka natukese külge.

Loodan väga, et särasilmsust jagub mul kooli lõpuni. Tore on õppida. Praegu võtad asju hoopis teisiti ja kõik igav tundub ka põnev. Kõik saadavad teadmised on väga vajalikud ja kasulikud. Ja kui ei muud, siis iseendale osakn kevadel loodetavasti juba uhkemat sorti kooke teha. Ja sefiiri tegemise õpin ka ära!
Elu on ilus.