Mis siis ikka, otsisin kõik vajaminevad ained, kaalu, mikseri ja muu kraami välja. Põlle panin ka korralikule õpilasele kohaselt ette ja juuksed loomulikult patsi. Tegelikult peaks koju ka uhke mütsi soetama, siis on juuste osas kindel tunne :).
Väike värin oli alguses sees: kas pärmitaigen ikka kerkib ja keringel tuleb hästi välja, kui armas õpetaja Tiiu pole kõrval õpetussõnu jagamas.
Hakkasin tainast usinalt mikseri taignakonksudega segama. Ehee, see väike mikser oli ikka hädas, aga saime hakkama. Lõpus sõtkusin käsitsi. Taigen tuli täitsa kena. Kuna küttehooaeg pole veel alanud ja kodus jahedavõitu, panin taigna täidse valmis panemise ajaks 35C ahju kerkima. Toimis.
Võtsin siis julguse kokku ja panin kringli taas ahju kerkima. Hirm oli küll, et kui välja võtan, et ahi kuumaks ajada, siis vajub alla. Aga ei midagi. Kerkis ahjus hästi ja ootas toatemperatuuril kenasti, kuni ahi küpsetamiseks sobiva temperatuuri saavutas.
Ja küpses korralikult läbi. Pealt jäi heledam, kui oleks oodanud - võib-olla peaksin oma koduahjus natuke kõrgemalt temperatuuril küpsetama. Eks näis, katsetamiseks aega on.
Ahjust välja tulnud kringli määrisin kuuma claroga ja kakao-pumatiga ja valmis ta oligi. Väga uhke tunne oli - sest tõepoolest tuli välja uhke ja "nagu päris". Keeruline oli ka soe ning pehme kringel ahjupannilt serveeimisalusele saada. Õnnestus. Pidevalt on see hirm, et läheb katki. Aga tegelikult pole see nii hull midagi.
Enne lahti lõikamist muidugi lõplikult ei tea, kas tuli välja või mitte :). Vanemate juures lõikasime lahti ja sõime. Oli läbi küpsenud, oli kerkinud - võib-olla oleks võinud natuke rohkem. Maitses kena :). Nii et esimese praktilise kodutöö loen õnnestunuks. Nii hea meel oli. Ja tahtmine oli kohe millegi uue kallale asuda. Nimekiri on pikk ja igav ei tohiks hakata :). Ööpäev võiks muidugi pikem olla...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar