Mascarpone-banaani tort

Tegin töökaaslasele sünnipäevaks kaks mascarpone-banaani torti. Enne katsetasin läbi ka :) - no igaks juhuks. Retsept on üleval Toidutares. Purustasin koos küpsistega koogi põhja jaoks ka kuivatatud banaanilaaste. Põhjale määrisin küpsetuskindlat soolakaramelli ja siis kreemi nagu retseptis ette nähtud. Kook jäi väga hea - soolakaramell lisas magusust ja sobis banaaniga suurepäraselt.

Lihavõtted

Munade ja kohupiima pühad. Ma armastan mune värvida, sel aastal paraku jäi see tegemata. Küll tuleb võimalusi veel. Panustasin kohupiimale. Märtsi Oma Maiteses oli mitu põnevat retsepti, mis oli vaja järgi katsetada. Tegin pasha kooki, kohukesi ja loomulikult pashat. Venna rõõmuks oli sel korral viimase sisse meeles panna nii rosinaid kui marmelaadi. Pasha oli väga-väga hea. Kohukesed ka maitsvad ja väga toitvad.  Nende glasuuriga katmine oli kõige keerulisem - tuleb veel harjutada. Pasha tort oli selline väike - seest kohupiimane ja pealt sidrunimaitselise võikreemiga. Täitsa tore oli sellist väikest kooki teha.

Saiad nagu välismaal

Saime koolist baguette'ide tegemiseks spetsiaalse pärmi kaasa. Võtsin saiateo kodus ette - tegin küll väga väikse koguse, sain kaks poolpikka saia :). Antud taigent peab kaua segama, et ta saaks hästi elastne. Tavalisest pärmitaignast natuke erinev on küll. Saiad kerkisid hästi ja küpsesid mõnusalt krõbedaks. Tuli välja küll ja maitses nagu päris sai.

Parfee tort

Õppisime koolis parfee torti tegema ja ikka tuleb ju kodus järgi katsetada. Ütlemata mõnus kook, saad panna siis täpselt neid marju-puuvilju, mida armastad. Esimese tordi tegin maasikatest ja mustikatest. Minu jaoks jäi see liiga tavaline, oleks rohkem särtsakust tahtnud. Teise tegin mustsõstardega - see meeldis mulle palju rohkem. Tahtsin viimase pealt sokolaadiga katta. Kiirustades unustasin sulašokolaadile õli lisamata... No ja nii ta seal koogil kohe ära hanguski, ei saanud korralikult laiali ajada. Aga maitse oli väga hea ning järgmisel korral siis olen targem. Nii ju õpitaksegi :).

Pärmitaigna katsetused

Tulin taas koolist ja nii suur tuhin on peal. Otsustasin lõpuks ära proovida kaua plaanis olnud pirini-martsipani täidisega pidusaia. Mätsisin aga tavalise pärmitaigna kokku, rullisin laiali rullisin martsipani ribad vahele ja puistasin pirniviiludega üle. Kerkima panin ümmargusse koogivormi. See on täitsa tore mõte - kõik kerkib toredasti kõrgusesse. Sai jäi üsna magus, aga mõnusalt mahlane ja tegelikult ikka väga hea. Ma ikka seda martsipani armastan. Ka töökaaslastele meeldis.
Poolest taignast tegin soolaseid pirukaid. Määrisin küüslaugu toorjuustuga, peale läks suitsujuustu viil. Ja need küpsetasin muffini vormis. Jäid kujult väga toredad. Maitse oli ka hää. Jäid mõnusalt pehmed. Igati hea hommikune suutäis.

Jõuluaeg

Jõulu- ning aastavahetuse aeg on ikka suurem küpsetamise aeg. Sel aastal oli motivatsioon eriti suur ja ei osanud kusagilt kohe pihta hakatagi. Pool soovitust jäi tegemata. Aga üksjagu head-paremat sai küpsetatud küll.

Alustuseks detsembri esimeses pooles piparkoogi taigen. Eelmiste jõulude ajal tegin taigent esimest korda ise. Esimene taigen mulle ei meeldinud, siis leidsin Nami-Nami retseptikogust väga hea taigna, millest saab just minu lemmik-piparkoogid: õhukesed, krõbedad ja mõnusalt vürtsised. Taigen on väga hästi rullitav. Taigen jääb alguses tõepoolest üsna vedel ja enne järgmist päeva rullida ei kannata.



Siis leidsin oma maitsest väga huvitava täidetud piparkoogi retsepti. Tuli küpsetada suur piparkoogimaitseline muffini moodi tordipõhi. Sellel lõigata kaas pealt ja sisu välja uuristada. Koogi õõnsusesse läks pohlamoos ja toorjuustukreem. Kaas peal ja valmis. Selle tegin vanatädile sünnipäevaks. Väga vahva mõte ja olevat hästi maitsenud. Kuna ise sünnipäeval ei käinud, siis proovida ka ei saanud.

Tegin talle veel ka väikse jõhvika-martsipani kringli, mille võõpasin ahjust tulles üle karamelliglasuuriga. Väikse jupi jätsin endale koju ka - mulle väga maitses.











Välja uuristatud koogi sisu purustasin bleneris peeneks ja tegin kausikoogi. Pudistasin kausi põhja koogipuru, panin pele kõrvitsamoosi, katsin kohupiimakreemiga ja raputasin peale teise poole koogipuru. Kaunistuseks puistasin pohli. See "jääkide" kook sai ütlemata hea - kolleegi küsisid retsepti ja puha :).







Vaikselt alustasin ka piparkookide tegemisega. Alustuseks sinihaliitusjuustuga piparkoogid. Rullisin taigna lahti, puistasin hallitusjuustu peale ning keerasin rulli ja lõikasin seibid, mis läksid ahju. Oi kui head. Selle mõtte sain taas Oma Maitsest - ainuke ajakirja, mida ma aeg-ajalt tellin.

Siis tegein karuselli küpsiseid - hea mõte koolist. Piparkoogitaigen oli olemas ning tegin juurde liivataigna. Mõlemad taignad tuleb lahti rullida, võimalikult ühe suuruseks ja -kujuliskes. Siis tõsta taignarulli abiga liivataigen piparkoogitaignale - viimane peab alati jääma alumiseks, kuna on elastsem. Siis keera taas rulli, pane mõneks ajaks sügavkülma. Lõika seibid ning ahju. Näevad väga lahedad välja ja maitsevad ka hästi.


Ilma tähekesteta meie peres jõule ei tule, nii et võtsin ka nende tegemise mõned päevad enne jõule ette. Tähekesed tõi meie perre isa. Nõuka ajal õnnestus tal käia Karjalas komandeeringus ja sealt ta selle retsepti sai. Ning pärast seda oleme neid alati jõuludeks (näärideks) teinud. Taigen koosneb võrdsetes kogustes võist, kohupiimast, jahust. Mina teen tavaliselt 200 grammist. Valida võiks korraliku teralise kohupiima. Need kõik omavahel segada, siis mõneks ajaks külma, rullid lahti, lõikad ruutudeks, moos keskele ja voltida tähekesteks ning ca 15 minutiks ahju. Ja nii lihtne see ongi. Kõigile maitseb. Minu suurd lemmikud!






Päev enne kõige tähtsamat päeva käisime kontserdil ning kutsusin vanemad enne seda enda juurde õhtusöögile. Magutoiduks tegin napoleoni koogi. Kiirlehttaigen ja vahele keedukreem. Taigen tuli hästi välja. Keedukreem jäi natuke paks. Maitselt oli hea - mitte liiga magus. Elu esimene napoleon, jäin rahule.










Millalgi jõudsin veel piparkoogid ka küpsetada, kuigi nende kaunistamine jäi teiseks jõulupühaks. Süüa kõlbasid ilma glasuurita ka :).









Jõuluõhtuks tegin mandariini-mandli koogi. Retsept jäi taas silma Oma Maitsest. Kasutasin esimest korda elus mandlijahu. Mandariinide ettevalmistus tundus alguses tüütu, aga tegelikult käis see muuseas muude tegemiste kõrval. Aga tuppa sai imehea lõhna. Katsin koogi veel ka šokolaadiga. Õli ei taibanud sisse segada. Ja kuna oli juba natuke kiire, pistsin glasuuritud koogi külmkappi, et šokolaad kiiremini taheneks. Tahenes hästi küll jah, aga vot lõigata seda ei kannatanud. Kuna kook oli ise väga pehme, siis oli ikka paras tegu, et seda tükeldada. Muidu oli hea kook - nisust prii ka veel.

Pärast jõule võtsin ette keedutaigna ning proovisin esimest korda ise tuuletaskuid teha. Ei tulnud välja. Ahjus oleks võinud paremini kerkida ning välja võttes langesid enamus kokku. Koolis tegime jaanuaris ka keedutaigent ning siis sain ka oma vea teada. Minu retseptis oli öeldud, et küpseta 15 min ja siis ava korraks ahjuuks, et niiskus välja lasta. Tegelikult ahjuustu ei tohi avada! Ei! Las nad rahus küpsevad ja kerkivad.





Sellel päeval, kui kuus välja viisin, sõime meekooki. Jällegi läks kasutusele kooli retsept. Panin mett rohkem ja vähendasin sellevõrra suhkru kogust. Taigen tuli nagu koolis - üsna keeruline oli rullida. Küpses kenasti, vahele läks hapukoore-suhkru segu. Mulle kook väga ei maitsenud. Oli natuke liiga magus ja kaneeli maitse liialt domineeriv. Järgmisel korral vähendan ka kaneeli kogust.





Ja saigi jõulu ning aastavahetuse periood läbi. Küll oli tore. Mul olid väga-väga armsad jõulud, mitmete toredate ja ootamatute kohtumistega ning loomulikult võrratu söögi ja küpsetistega. Jõuluvana käis ka - koeraga :).