Ikka küpsetan ning söön ise ja viin vanematele ja kontorisse ja sugulastele. Vahel tundub, et endal hakkab isu kaduma - söögiisu, mitte küpsetamise isu :). Siis mõtlen, et võiks ju julguse kokku võtta ja kõva häälega välja öelda, et kui kellelgi kringli või koogisoovi, siis teen. Aga ajaga on nagu on ja ära öelda kellelegi ei taha, sest siis uuesti ei küsita. Nii et harjutan vaikselt ja salaja edasi. Vahel panen mõne foto oma küpsetussaavutustest Facebooki ka. Ja siis ükspäev oli armsalt endiselt kolleegilt teade, et kas ma ei tahaks ta pojale sünnipäevaks 5 kg torti teha. Seda ette võtta ei julgenud. Enne kui jõudsin mõelda, et kringli teeks küll, palutigi mult kringlit - sellist, nagu pildil :).
Nii et minu elu esimene tellimustöö oli kringel, õigemini kaks - magus ja soolane. Et kindla peale välja minna, siis leppisime kokku singi-juustu ja klassikalise rosina-kaneeli kringli. Ühest küljest olin ma nii rõõmus, aga hirm oli ka. Nii et katsetasin neljapäeva õhtul veel magusa kringliga.
Pühapäeva hommikul poole päevani magada ei saanud, äratus kell 8, kiire hommikusöök, põll ette ja tegudele. Sõtkusin rõõmuga taigent, tegin eraldi mõlema kringli jaoks. Kui esimene ports soojas ahjus kerkis, tegin teise ja kui teine kerkesse läks, rullisin ja vormisin esimese valmis. Siis läks vormitud kringel kerkima ja rullisin ning vormisin järgmise. Esimene läks küpsema ja teine jäi seniks kerkima. Kerkisid hästi, nägid ilusad välja. Soolase puhul oli mul suur hirm, et äkki jääb toores. Aga tellitud kringel - ei saa ju pooleks lõigata, et 100% kindel olla. Magusa puhul tundus alguses, et pumatit jääb väheks, aga kõike oli täpselt parasjagu. Taaskord ise proovida ei saanud, aga tagasiside oli positiivne. Eirit hää olevat olnud magus kringel. No ma ei tea, need lihtsalt tulevad mul paremad välja. Ju ma siis ikka olen rohkem suhkrust ja vahust :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar